My Fight Against Cancer : Seventh Chemotherapy

Täna käisin kolmanda tsükli esimeses keemias. See on see kõige kauem kestev ravikord ning füüsiliselt ka raskeim taluda. Tunnen end hetkel 200-kilosena, selline raske tunne on üle kogu keha, mis annab eriti end käimisel tunda. Tegelikult on see üsna tavaline tune pärast tsükli esimest keemiat, aga täna annab kuidagi rohkem tunda. Eks +40 soojakraadi väljas teeb ka oma töö.

Kui üldse millegi kallal nuriseda, siis veenide kallal, mis mind viimasel ajal on hakanud alt vedama. Täna näiteks üks veen lõhkes kanüüli sisestamise ajal. Lükati siis see randme juures olevasse veeni. Ühesõnaga kanüüli sisestamise protseduur oli täna jube valus ning pisarad tikkusid vägisi silma. Ma küll ei nutnud, aga pisarad voolasid. Valu tegi tundlike silmadega oma töö.

Milena, haigla üks vabatahtlikest, on kingitud parukat üle nii rõõmus, et täna ta tuli ning demonstreeris ühte parukatest, pannes selle ka endale pähe. ”Nii ilusad uued parukad,” ei jõudnud ta ära kiita. Minu meelest nägi Milena otse-kotist-pähe-pandud parukaga nii armsalt naljakas välja, et ma lihtsalt ei saanud teda pildistamata jätta Parukatega on nii, et nende esmakordne soengusse seadmine võtab omajagu aega peegli ees, eriti kui tegu on parukaga, millel on tukk.

Sain eile teada ka oluliste uurigute ajad, mis näitavad, kas vähirakud on kaduma hakanud või vastupidi. Vaja on teha vereanalüüsid, kardiogramm ning KT-uuring. Ajad on broneeritud septembri lõpuks ehk siis enne neljanda tsükli algust.

Varsti pekasid ka uued parukad kohale jõudma, mida ma teile rõõmsasti demonstreerida kavatsen. Tegelikult peaks üks USA-st tellitud parukas juba ammu kohal olema, aga kuna see on saadetud postiga, siis ei ole midagi imestada, et see juba 2 nädalat tuleb.

Täna mul suurt isu ei ole, tõin endale hiinlasest sõbra sushi baarist sushit koju kaasa. Lasen alati ka Kebyle tuunikala tükikesi kaasa pana, sest see on üks vähestest toitudest, mida ta taldrikule kunagi alles ei jäta. Selle koha juures on tore veel see, et see on mulle tasuta. Me aitame teha tihti erinevates asjades ning meil oli kolme peale ka Jaapani restoran Yosei, mis tänaseks on erinevatel asjaoludel oma uksed sulgenud.

Kui toidukohtadest rääkida, siis nägin ükspäev unes, et avasin Tallinnas pizzabaari. Tegu oli take away pizzaga Vanalinnas, mis nädalavahetustel oli 24h lahti. Mäletan, et rahvast oli niipalju, et järjekord venis mitmesaja meetrini. Ilus unenägu oli

Kas Sulle maitseb pizza? Millises Eesti söögikohas saab parimat pizzat?

Milena =)