Tag Archives: wig

My Fight Against Cancer : Fourteenth Chemotherapy

Eile käisin neljateistkümnendas kemoteraapias ehk minu puhul viienda tsükli teises keemiaravis. Ravi kui selline jäi aga saamata. Kohe selgitan, miks.

Läksin 8:30 hommikul haiglasse, nagu alati keemiaravi päeval. Kuna eelneval päeval ehk teisipäeval oli palju rahvast, lükkasin visiidi arsti juurde keemiaraviga samale päevale. Visiit on enne igat teraapiat kohustuslik.
Arst ütles, et täna proovime vaid Taxolo-ga, et saaks kindel olla, et allergilise reaktsiooni tekitas eelmisel korral ikkagi Carboplatino. Kõik märgid viitasid sellele, aga enne uue ravimi lisamist tuleb elimineerida igasugune kahtlus.

Olin just lõpetanud igasuguste eelravimitega ning alustanud Taxologa, kui äkitselt lõi üle kogu keha selline külma-kuuma laine. Ma ei saanudki aru, kas see oli külm või kuum. Lasin ‘kraanid’ koheselt kinni keerata, sest asi polnud õige. Nn atakk oli küll väga kerge, kuid uuesti arstid proovida ei soovinud. ‘Mitu inimest on lõpetanud reanimatsioonis,’ öeldi mulle ning keelduti kategooriliselt uuesti proovimast.

Homme on mul raviarstiga kokkusaamine, arutamaks, mis edasi saab. Kogu selle keemiaravi kõrvalt olen hakanud uurima ka alternatiivseid ravimeetodeid. Kontakteerusin sellise kohaga nagu Cell vital Center, mis asub Saksamaal, Baden-Badenis. Selles erakliinikus ravis ennast Bruno sugulane, kellel oli pankrease vähk. Traditsioonilises meditsiinis anti talle max viis kuud, kuid tänu sellele kliinikule elas ta pea kuus aastat täisväärtuslikku elu. Onkoloogid imestasid iga kord, kui tema vähi markereid alanemas nägid.

Nende ‘menüüs’ on sellised ravid nagu verepesu, neuroteraapia, Kirlian, seedeelundkonna hüdroteraapia, ozonteraapia, keha puhastamine raskmetallidest, bioloogiline vähiravi jne.Minu ravikuur näeks ette kahenädalalist sealolekut, kus iga päev on ravipäev. Kuigi tegu pole just odava erakliinikuga, avaneks vaba koht mulle alles jaanuarikuus.

Ma kirjutan sellest kõigest, sest ma pole enam kindel, kas ma tahan keemiaraviga jätkata. Ma tunnen, et mu keha on seda mürki ääreni täis ning sellepärast see ka ravimitele sellisel moel regeerib. Ma kardan, et kui ma nüüd ei lõpeta, hävitan ma endas viimsegi terve keharaku ning ei saa oma tervist enam kunagi tagasi…Üks on kindel, mind ootab ees üks raskemaid aga ka olulisemaid otsuseid minu elus.

Vähiteemast kõrvale hiilides…Ma sain tädiks! :) Tegelikult juba nädal tagasi, aga kuna laps tõmbas endale sündimisel lootevedelikuu kopsudesse ning oli mõnda aega intensiivis, siis soovisin uudise teatamisega oodata. Vennapoeg sai nimeks Joel-Luukas ning ma ei jõua ära oodata, mis oma tädikohustusi täitma saan hakata :)

All on paar pilti ka ühest uuest tumedast parukast. Minu meelest kohe üldse ei sobi, või mis teie arvate?

CC Follower : ”I Could Have Been Dead In Weeks….”

Täna kirjutas mulle üks noor Eesti neiu Kristel(nimi muudetud). Kristel pöördus minu poole ühe sooviga. Nimelt soovitab ta annetada juukseid – omaenda kaunid pikad juuksed (pildid postituse all). Miks? Lugege alljärgnevat kirja.

Minu haiguse lugu on järgmine.
22 aastaselt hakkasin tundma, et midagi on korrast ära – pidevad valud alakõhus, ebamugavustunne, nõrkus ja väsimus ning veel ühtteist.
Peale tohutu pikki arstijärjekordi, proove, analüüse, ootamist ja närveerimist tuli diagnoos- raske emakakaela düsplaasia, põhjustatud agressiivsest HPV viirusest.
Viimase analüüsi (mis oli täiesti korras) olin andnud poolteist aastat varem, selle ajaga oli haigus söönud ära pea kogu emakakaela, harv juhus, tavaliselt juhtub see palju pikema aja jooksul. Kuna minu tollane elutempo ja stressitase oli meeletult kõrge andis organism aga haigusele pea võitlemata järele ja laastustöö toimus tohutult kiiresti. Mõjutas ka juba ammune toitumisprobleem ja pidev karmide dieetide jada.

Peale diagnoosi opereeriti mind kohe, et saada histoloogilise analüüsi kaudu teada kui kaugele haigus levinud oli, operatsiooni käigus eemaldati enamus mu emakakaelast.
Paar nädalat peale lõikust saabusid histoloogia vastused- kõik oli korras ja puhtalt kätte saadud, kirurg ütles, et tegemist oli algava vähiga, ehk siis eelseisundiga aga arvestades minu haiguse ülikiiret kulgu oleks vaid nädalate-kuude jooksul minu seisund võinud drastiliselt kurjaks minna.
Edasist ravi ma ei vajanud, olen riskigrupis ja käin iga poole aasta tagant kontrollis.
Loo moraal – noored neiud, vaktsineerige ennast HPV vormide vastu ja laske alati arsti juures käies HPV viirust analüüsida, mitte ainult selle järge PAP-i. Ainus mis selle vastu kaitseb on vaktsiin, mitte kondoom, kuna tegemist on kontaktnakkusega. See ei ole meie emade ja vanaemade haigus.

Mõte mis mul tekkis on selline…mul on alles mu juuksed, kaks meetri pikkust süsimusta patsi, terved ja paksud. Lõikasin need sooviga anda need kellegile, kes haiguse tõttu juuksed kaotanud on, kuid kuna paruka tegemine on kallis, isegi siis kui materjal on olemas ei leindud ma sel ajal otsest soovijat ja juukseid jäid mulle koju.
Kui sinu lugejate seas on ehk keegi kes neid juukseid vajaks või kui sooviksid selle võimaluse ehk oma blogis välja käia võiksime leida neile juustele omaniku kes neid väga vajaks.

Niisis, mu armsad lugejad! Kui tunned, et Sinul või mõnel Sinu pereliikmel, aga ka tuttaval, oleks neid juukseid väga vaja, siis kirjuta mulle cat@cattivascloset.com ning ma saadan teile omakorda Kristeli kontaktid =)

Tahan siinkohal tänada Kristelit, et ta meiega oma lugu jagas ning loomulikult selle õilsa teo eest. Aitäh Sulle!

Lago Di Como

Käisime Como täna järve ääres jalutamas. Ilm on küll soe ning päikesepaisteline, kuid jube tugev tuul on. Parukale oli see jalutuskäik paras proovikivi, sest ma ei viitsinud täna liimiga jännata ehk siis jäi parukas korralikult kinnitamata :D Eriti siis, kui pilti tegin, oli tunne, et nüüd saab ‘nalja’, aga minu õnneks seda ei juhtunud :P

Eile ja üleeile ehk keemiaravi järgsed kaks päevad olid suhteliselt rasked. Üks õlg ning pool kaela on kaks õhtut järjest valutaud, eriti õhtul hilja, enne magama minekut. Eile sõin sisse ühe valuvaigisti, sest pikali olles lihtsalt ei leidnud positsiooni, milles valus poleks olnud. Ka väsimustunne on tugevaim teisel ja kolmandal päeval ning söögiisu kahtlane. Kahtlane selles mõttes, et isutab spetsiifiliste toitude järgi ning jäätis, millele ma üldjuhul MITTE KUNAGI ei suuda EI öelda, eile ja üleeile mul alla ei läinud.

Täna on enesetunne juba parem ning homme loodetavasti veel parem =)

Lõpuks on maailm tõesti ilus ning kui me oleksime mõned teised olevused ja mitte inimesed, võiksime seal vahetpidamata õnnelikud olla. – Sebastian Barry-

Millega Sa tänast puhkepäeva sisustasid?

[adrotate group=”1″]

My Fight Against Cancer : Sixth Chemotherapy

Selja taga on kuues ehk teise tsükli viimane kemoteraapia, aga ka kaks nädalat puhkust. Loodan, et kõik see mürk mu kehas, on hakanud sarvilist juba hävitama….

Eile käisime taas Livignos värsket õhku hingamas. Sondrios on praegu jube palav, ligi +40 soojakraadi, Livignos oli eile aga nii +27. Täiendasin tuttava poes oma kosmeetikavarusid ja ostsin Elie Saab’i parfüümi, selle sama, mille kehakreemi nad mulle eelmine kord kaas andsid. Veel soetasin Collistar’i tooteid, mis on seal tunduvalt odavamad kui Itaalias ja Dior’i ripsmetušši ning YSL peitepulgad(kasutan juba aastaid).

Mis on hetkel Sinu lemmikparfüüm?

Üle pika aja sõin nn masinajäätist. Teate küll seda pehmet jäätist, mis masinast vahvlitopsi sisse lastakse. Lapsena sai pidevalt seda söödud. Mõnusalt nostalgiline söömaaeg :)

Millalgi garaaži koristades, avastasin, et mul on vanast ajast mõned parukad seisma jäänud. Nimelt kunagi, nii viis aastat tagasi müüsin eBay kaudu parukaid. Juus on tehtud kuumakindlast Kanekalonist ja mütsiosa on pea suuruse ning kuju järgi reguleeritav. Kokku on mul neid kusagil viiekümne ringis. Suur enamus on toonilt tumadad, aga nende hulgas peaks olema ka paar blondi parukat.
Miks ma nendest räägin, on see, et ma otsustasin need Sondrio haigla vabatahtlikele annetada, kes need omakorda abivajajatele kingivad. Ajad on rasked ning vähegi kvaliteetsemad parukad pole just odav lõbu.

Kui minu blogi lugejate hulgas peaks leiduma haiguse tõttu juustest ilma jäänud naisterahvaid, kes oleksid ühest parukast(no lace) huvitatud, aga kelle rahakott selle ostmist ei võimalda, kirjutage mulle cat@cattivascloset.com

Homme lähen taaskord vereproovi andma ning ülehomme algab uus keemiatsükkel. Tsükli esimene keeiaravi on tugevaim ning tõmbab korralikult rajalt maha mõneks päevaks, aga pole hullu, elab üle.

Olge armsad ja ärge unustage hääletamast Cattiva’s Closeti FB Septembrikuu Kaanestaar 2012 konkursil oma lemmiku poolt!