Category Archives: Just…

Sometimes You Have To Fight Hard For Your Life

Täna tunnen, et energiat on rohkem ning kasutan võimalust teile kirjutamiseks. Tunnistan, et olin alla andmas, ootasin vaid lõppu sellele kõigele. Juba nädalaid ma pmst ei söö ning lihtsalt olen. Ka suhelda ei taha ma enam kellegagi. Olen langenud musta sügavasse masendusse. Eile võtsin kokku kogu oma jõu ning tahtmise ja helistasin oma perekonnale Eestis. Sain aru, et mul on abi vaja, et ma ei tule sellest üksi välja. Esmaspäeval ostan piletid oma vanaemale ja onule, kes on juba pikemat aega soovinud siia tulla. Olen alati seda edasi lükanud, olen alati põikpäiselt arvanud, et pean oma eluga ise hakkama saama, ja seda mistahes olukorras.

Täna hakkaisn regulaarselt võtma Lexotani, mis aitab ärevushäirete puhul. Vanaema sõnul peaksin laskma endale kirjutada antidepressante ning kui paar kuud tagasi oleksin selle üle vaid naernud, siis nüüd ma arvan, et ma vajan neid. Ma loodan, et need annavad mulle jõudu ja tahet võitlemaks selle halva vastu mu sees.

Pean minema end sättima, et Milanosse sõita. Homme on mul mu kirurgi juures vastuvõtt. Saa teada, kas mind ootab ees uus operatsioon või mitte. Vastuvõtt on hommikul vara, mistõttu otsustasime minna päev varem ja öö instituudi lähedal asuvas hotellis veeta.

Ma küll ei tunne teid, aga olete mulle suureks toeks. Aitäh kõigile! Ma hoian teis oma ravi käiguga kursis.

Olge tublid ja nautige söömist. Loodan, et saan ka ise seda varsti teha.

Vastates ühele kommentaarile, siis minu aadress on:

Kärt Krikmann
C/O Punto Di Vista
Via Trieste 19
Sondrio 23100
Italy

20121209-165231.jpg

Never Felt So Bad Before

Kirjutan üle pika aja. Oleksin võinud ka varem kirjutada, aga mul puudul igasugune tuju selleks. Olen viimased paar nädalat ennast kehvasti tundnud ning eelmisel nädalal olin isegi haiglas sees mõned päevad.

Kõik hakkas allamäge jooksma umbes siis kui keemiaravi vahetasin. Põhimõtteliselt kohe vähene söögiisu, tekkisid kõhuprobleemid ning siis need kohutavad õlavalud, millest ma siin millalgi kirjutasin. Kohe pärast neid läks veel halvemaks – kõht paistetas üles ja ma ei saanud enam pmst mitte idagi süüa. Lõpuks jäeti mind haiglasse uuringutele. KT-uuring ja vereproovid näitasid, et haigus on kergelt pead tõtstnud ning häirib maksa tööd. Mu kõhuõõnsustest pumbati reedel välja 2,3L vedelikku, mis sinna haiguse tõttu kogunenud oli. Mulle määrati uus keemiaravi.

Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval käisin uues keemiaravis. Kõht on ikka paistes ning süüa on väga keeruline, sest söögiisu praktiliselt puudub ja kõht tunduks juba täis. Öösiti magamine on muutunud unistuseks, sest kõige raskem on olla just päeva teises pooles. Kuna ma käin juba pikemat aega poolküürus valude tõttu, siis kummitavad mind nüüd ka seljavalud.

Tegu on minu jaoks nii füüsiliselt kui vaimselt väga suure tagasilöögiga ning tohutult raske on ennast positiivsena hoida selle kõige juures. Minu suurim Jõulusoov sel aastal oleks suur kotitäis tervist, et saaksin normaalselt süüa, magada ning ringi liikuda.

Midagi positiivset mul teile täna kahjuks kirjutada ei ole, aga ma tean, et selle lünga täidate teie…


Cat

20121206-124822.jpg

READ MORE…

Wearing My New Clothes And Boots From River Island

Eile jõudis kohale kauaoodatud pakk River Island veebipoest. Kõik riided on väga ilusad ning saapad täpselt sellised nagu neid ette kujutasin :)

Mul ei olenud täna kahjuks aega suuremaks fotosessiooniks, seega tegin kiired pildid, kasutades peeglit. Loodan, et kannatavad vaadata.

[adrotate group=”2″]

Kui uutest asjadest rääkida, siis eile kingiti ka mulle uus telefon – iPhone 5. Kinkijaks oli Bruno ja kui aus olla oli tegu suure üllatusega. Suure üllatusega sellepärast, et ma pole kordagi rääkinud, et sooviksin iPhone 5, vastupidi, olen öelnud, et mulle ei ole uut telefoni vaja :)

Sellega seoses müün ma oma hästi hoitud iPhone 4. Pakkuda on aga ka iPhone 3G ja iPhone 3GS telefoni. Ma lisasin pildid ja hinnad Cattiva’s Closeti Facebooki lehele, leiab need SIIT

CLICK HERE FOR MORE PHOTOS…

Looking For An Apartment In Tallinn

Eile  oleks pidanud olema minu eelviimane keemiaravi, aga see jäi ära ning see jäi omakorda ära ka täna hommikul. Põhjuseks on väike palavik, mis õhtul üles lööb. Tegelikult tunnen ma end viimasel ajal üsna kehvalt – kuu alguses võitlesin tugevate õlavaludega ning nüüd valutab kõht ja soleestiku mikrofloora on rikutud. Olen nüüd palju lugenud, kuidas süüa nii, et mikrofloorat taastada, aga ma pean ende tõsiselt sööma sundima, sest need asjad ei isuta mind. Tegelikult on mul üldse halb söögiisu(aka joogiisu) viimased kaks nädalat olnud. Kui teisipäeval vereproovi käisin andmas, lükati kanüül kohe sisse ja joodeti selle kaudu. Kui kellelgi teist on häid retsepte pakkuda, mida sellistel puhkudel süüa, siis andke teada. Usun, et inimesed, kes koliiti põevad, teavad hästi, millest räägin.

Kui nüüd lõbusamatele teemadele üle minna, siis me Brunoga oleme juba aastaid mõelnud Tallinnasse korterit osta. Kinnisvara on üldjuhul investeering ning nii tore oleks Eestis oma kodu omada. Vahetevahel ma ikka sirvin müügikuulutusi ja eile ma leidsin enda jaoks päris huvitava pakkumise, mida näeb SIIN

Mulle meeldib kui korter on ruumi -ning valguseküllane, kui selles domineerivad soojad toonid. Antud korteri puhul meeldib ka vannitoa lahendus. Ma arvan, et selline korter on ideaalne ”visiitkorteriks”. Ma mõtlen selle all seda, et püsielukohaks ma seda ei valiks, aga inimesele, kes aeg-ajalt Tallinnasse satub, on taoline korter ideaalne. Mis teie arvate? Meeldib, ei meeldi?

Kõigil, kellel on sarnast korterit pakkuda, võib mulle kirjutada cat@cattivascloset.com

Best And Worst In Tallinn?

Mul oleks teie abi vaja. Olen võõrsil elanud juba pea 8 aastat ning mida aeg edasi, seda võõramaks ma Eestis jään. Kui aus olla, tunnen end Tallinnas turistina. Tuttavad on vaid Vanalinn ja Kesklinn ning needki vaid osaliselt. Peavalu ei tekita mulle aga punktist A punkti B jõudmine, vaid heade söögikohtade mitte tundmine. Uusi toitlustusasutusi tekib juurde ju pidevalt.

Olen inimene, kes sööb nii tänaval(peamiselt küll Hiinas) kui viietärni restoranis. Ma arvan, et head toitu on võimalik nautida kus iganes. Vastavalt kohale reguleerin ka oma nõudmised :)

Millises Tallinna söögikohas oled toidu ja teenindusega eriti rahule jäänud? Millist Tallinnas asuvat söögikohta Sa aga mitte kellelegi ei soovita? Miks?

Kuna ma viibin suurema osa ajast Tallinnas, siis huvitavad mind just pealinna söögikohad.

Ette tänades,

teie Cat.

Pets, Those Adorable Creatures!

Armastan loomi! Kui olin päris laps, oli mul siiami kass. Mul on temast vaid paar pilti mälestuseks, sest kaua ta meiega ei elanud. Ühel päeval läks ta toast välja ja enam tagasi ei tulnud. Peale siiamit võtsime koera, Pipi-Lotta, kes elas 12 pikka aastat! Pipi-Lotta oli krants, tal oli must karvkate, vaid lõuaalune ja käpad olid valged. Väga sõbralik koer oli ning tervitas uksel alati kõiki. Mäletan, et nii kui ta kommipaberi krõbinat kuulis, oli ta su kõrval põlve kraapimas – Pipi-Lotta oli hull magusa järgi :P

Mul olid mitu head aastat ka viirpapagoid – Pille, Palle, Tip ja Täp. Pille oli neoonkollane emane papagoi ja Palle valge, sabaotsast sinine, isane papagoi. Tip ja Täp olid nende järglased, kes olib mõlemad helesinise-valge-mustakirjud. Võibolla on just nemad põhjuseks, miks ma suudan ka kärarikkas kohas alati keskenduda, sest laulsid aka kaklesid nad terve päev :D

Peale Pipi-Lottat ja papagoisid, tuli meie perre Teele – imeilus tõukass, kes oli suure tõenäosusega meelega teeäärde nälgima jäetud(oli südatalv). Teele sai järglase, kelle nimeks sai Moona, ja Moona sai järglase, kelle nimeks sai Keby. Kui Keby oli kahekuune, lasin talle kiibi panna, tegin talle passi ja tõin ta endaga Itaaliasse elama. Keby saab see kuu juba viie aastaseks. Hullumeelne, kuidas aeg lendab! :)

Kas Sul on lemmikloomi? Kuna kommentaariumis on nüüd pildi lisamise võimalus, siis võiksid temast/nendest siia pildi lisada :)

Keby =)