My Fight Against Cancer : Thirteenth Chemotherapy

Täna algas viies keemiaravi tsükkel ning esimene teraapia on see kõige vastikum. Ma ei väsi seda kordamast :P Alles oli märts, kui see kõik algas…Need kuus kuud on olnud ühed raskeimad mu elus.

Aktiivsemad blogi külastajad on ehk märganud, et viimane nädal on olnud Cattiva’s Closetis vaikne. Ma ei tundnud end hästi, sest mul olid seedeelundkonnas ning alakõhus imelikud valud. Ma tean, et keemiaravi käivad valud kaasas ning mul endalgi tihti peale valud küll kaelas, jalgades, kätes ja kus kõikjal veel, aga kõht….kõht on nüüdsest minu hell koht ning igasugune valukolle seal piirkonnas paneb mind muretsema.

Eile, kui tulin verd andma, oli mul vastuvõtt ka onkoloogi juures, nagu alati. Kurtsin talle oma olukorda ning kuigi mu äsja tehtud CT-uuring ja vereproovid midagi ei näidanud, saatis ta mu koheselt ultrahelisse. Ultraheli oli korras ning täna tunnen end juba palju paremini. Ma arvan, et need valud tulid sellest, et mul oli juba mõnda aega kõht kinni keemiaravist ning seedeelundkond oli lihtsalt ülekoormatud. Ma söön nüüd veel ettevaatlikumalt ning katsun regulaarsemalt ning rohkem vett ja teed juua.

Ma just kuulan siin praegu kõrvalt, kuidas üks õde oma puhkusreise kokku loeb. Vau, ma isegi pole nii palju erinevates maailmapaikades reisinud kui tema ning kui seda veel Eestis streikivad õed kuuleksid, läheksid nad näost roheliseks.

Täna läks kanüül randme juures olevasse veeni. Valus, väga valus, on see paigaldamisprotsess. Veel praegugi tunnen seda valu, küll vähem, kuid siiski. Kõrvaltoolil istuv patsient sai kanüüli enne mind ja ta jubedalt kardab nõelu ning oli nii närvis, et ma mõtlesin, et ta minestab ära. Tegu on ligi 50-aastase meesterahvaga. Kui kord oli minu käes, ei jõudnud ta ära imestada, et kuidas ma nii rahulik olen. Ma mõtlen nii, et ma võin ju kasvõi laes rippuda, aga see ei muuda fakti, et ravi tulrb ära teha ning mida varem, seda parem. Pealegi, ma olen pea kõik äpardused ning valud kanüüli paigaldamisel üle elanud, mistõttu oleks nn üllatusmoment minu puhul pea võimatu. Ma tean, mis võib valesti minna ning ma tean ka, mis sellele järgneb. Mu vaesed veenid on näinud halvimat, ma loodan vaid, et nad ravi lõpuni vastu peavad.

Ma tunnen, kuidas väike uni peale tikub. See tuleb ravimitest, mida mulle enne keemiat sisse tilgutatakse. Kui ravimitest rääkida, siis alati enne keemiat, pean ma sisse sööma Cortisone(itaalia keeles) tablette – 2 tabletti ravipäeva eelsel õhtul ja 2 ravipäeva hommikul. Tegu on allergiaravimiga, mis tekitab mul allergiat. Kirurgi sõnul on maailmas vähe inimesi, kellel see allergiat tekitab ning ka tema on üks nendest. Nüüd on mul mu kirurgiga midagi ühist :P Milles see allergia väljendub? Mu kael, ülsselg ning näo alaosa on kaetud punetavate vistrikega, justkui kannataks akne all. Kahjuks Cortisonele alternatiivi ei leidu.

Niipalju siis minu tänasest hädaldamisest. Üks suur kalli teile kõigile ning olge terved! =)

Teie Cat!

Raporteerin : Mul oli just üks allergiline reaktsioon. Rinnust läks kuumaks ning üle kogu keha oli selline imelik värin sees. Näkku ilmus ka punane laik. See tuli nii ootamatult, sest olen juba mitu tsüklit teinud samade ravimitega ning midagi sellist pole varem juhtunud. Taxolo jõudsin ära teha õnneks, aga Carboplatino jääb täna tegemata. Suure tõenäosusega tekitas allergiat just see ravim ning sellega jätkamine oleks liiga riskantne. Olen kurb ja pettunud.

20121017-104246.jpg

20121017-104351.jpg

20121017-104528.jpg 

32 Responses to "My Fight Against Cancer : Thirteenth Chemotherapy"

  1. Kärt

    October 17, 2012 at 11:02

    Ole tugev :D

  2. aliiisu

    October 17, 2012 at 11:05

    ole ikka tubli ja jõudu ja jaksu sulle ;) !

  3. M.

    October 17, 2012 at 11:09

    Pea vastu! :) Et su valud oleksid võimalikult väiksed!!

  4. Maiken

    October 17, 2012 at 11:10

    Tõeliselt vapper oled ikka :) Loodan, et pead veel vastu ja kõik see vaev ruttu läbi saaks. Täiesti ebaõiglane tundub, et niimoodi piinlema pead :(.

  5. Rinc

    October 17, 2012 at 11:11

    Pea vastu ja ole tubli…Seda lugedes tundis pea ise sama valu…kuna olen kahjuks pidanud selle haigust kõrvalt ja lähedalt rohkem kui korra kogema..See ei ole ilus ja see on valus :( aga kõige tähtsamad on lootus ja usk, et kõik saab korda. :) Aga sina oled tugev ja pead vastu :)

  6. felby

    October 17, 2012 at 11:11

    Respect.. Oled nii tubli olnud..Hoian pöidlaid. Märkasin su vahvat pluusi seljas.
    Palvetan Su eest!

  7. Triin

    October 17, 2012 at 11:12

    jõudu ja jaksu sulle :)

  8. Sandra Int

    October 17, 2012 at 11:13

    Loodan, et saad ruttu terveks ja, et vabaned sellest õudusest..:)

  9. pirguling

    October 17, 2012 at 11:23

    Ole tugev!!!

  10. L.

    October 17, 2012 at 11:26

    Sa oled uskumatult tubli! :)

  11. grethe

    October 17, 2012 at 11:28

    Oeh, mis ma ikka soovin, kui palju jõudu sel pikal teel :)

  12. Elizabeh

    October 17, 2012 at 11:36

    Ole tubli!

  13. grete h

    October 17, 2012 at 11:38

    Palju keemiaravisid tuleb läbi teha?

  14. kristi

    October 17, 2012 at 11:56

    Sa oled nii uskumatult tubli ja töökas arvestades seda mis sinuga kõik toimunud on ja toimub. Ma hoian pöialt et kõik ikka paremuse poole läheks. Kallid ja päikest sulle!

  15. Kelian

    October 17, 2012 at 12:13

    Ole tugev ja pea ikka vastu! :) Väga, väga tubli oled siiamaani olnud ja kindlasti oled ka edaspidi! Jõudu ja jaksu! :)

  16. Kadri S.

    October 17, 2012 at 12:56

    Oled väga tubli! Jaksu Sulle selle haigusega võitlemisel!

  17. Maria

    October 17, 2012 at 13:12

    Pea vastu!

  18. Mirro

    October 17, 2012 at 13:34

    Sa oled ikka nii vapper ja tugev. Ei kujuta ette, mis sinu olukorras teeksin..

  19. Mariaaaa

    October 17, 2012 at 13:39

    aiii, see kanüüli panek on tõesti jube valus :S

  20. Ave

    October 17, 2012 at 13:56

    tubli oled :)

  21. Marta

    October 17, 2012 at 14:30

    Minul on nõeltest täiesti kama, valu valuks, aga nõel, ükskõik kui pikk ta on, täiesti kama.

  22. Kristi Laursoo

    October 17, 2012 at 15:13

    Edu ja jaksu! Loodan, et kõik laabub lõpus! Kaua veel keemiaravi kestab?:)

  23. K.

    October 17, 2012 at 15:17

    Jõudu ja jaksu! Positiivsus on kõige tähtsam :wink:

  24. Keit

    October 17, 2012 at 15:18

    Soovin sulle palju edu ja loodan et läheb paremaks ning muid probleeme raviga ei tule. :)

  25. Helen

    October 17, 2012 at 15:18

    Pea vastu!

  26. Helena

    October 17, 2012 at 15:25

    ole tubli!! jõudu ja jaksu sulle:)

  27. D.

    October 17, 2012 at 15:55

    Jõudu ja jaksu!

  28. Emmmmuu

    October 17, 2012 at 18:14

    Ma väga loodan, et sul läheb kõik hästi ja saad sellest võitu.
    Ole tubli, jõudu ja jaksu. :)

  29. Anonymous

    October 17, 2012 at 20:47

    Oeh, sa oled nii tubli ja tugev! ka ise kardan õudsalt nõelu.Jõudu ja jaksu :)

  30. T

    October 17, 2012 at 20:54

    Jõudu sulle..

  31. Pam90

    October 18, 2012 at 06:38

    Kogu see protsess tundub ikka väga valus olevat. :(

  32. Kati

    October 18, 2012 at 10:36

    Pea vastu, ole tugev!