COCO Park


Pühapäevast! Kui te peaksite kunagi Shenzhen’i sattuma, siis pidutsemiseks, soovitan paluda end taksol viia sellisesse kohta nagu Coco Park. Tegu on suure kaubanduskeskusega, mille ümbruses on palju erinevaid baare ning klubisid. Käisin seal eile esimest korda ning jäin kõigega vä-ga rahule 8)
Õhtut sai alustatud ühes mu siinsetest lemmikrestoranidest – Tairyo. Tegu on Jaapani köögiga, kus toitu valmistatakse otse klientide ees. Eriti meeldiv on hind – 150RMB(ca 200EEK), söö ja joo palju ning mida tahad!!! Kõik on süper, kui juba eelnevalt valmistatud magustoidud välja arvata. Nad võiksid tolle menüü piltideta teha, et üllatus vähe ‘meeldivam’ oleks :) Djah. Edasi viiski tee Coco’sse, kus Cat möllas terve ÖÖ! Tänast hommikut ei kommenteeri, alles nüüd hakkan end taas inimesena tundma :D

SZ metroo

150RMB restoran



Deeaamm! Kus ma olen?


Küsisin seda endalt , kella kuue ajal õhtul, 500m kõndides…KRINGLIKS pidin külmuma! Ühe nahkjaki, oleks rõõmsalt, käisteta kleidile peale visanud. R-õ-õ-m-s-a-l-t! :D
Jõudsin just koju ühest videovalvekaameraid valmistavast vabrikust, kus veetsin kogu päeva. Juba sinna sõitmiseks, kulus siit ca tund. uhh. Idee, miks ma teie jaoks seda ohh-kui-igavat topic‘ut siin arendan, peitub selles, et ma tahan teile näidata, kui normaalsetes tingimustes siin tegelikult tööd tehakse. Antud juhul on tegu väikese kollektiiviga – ca 50 töölist, aga olen käinud ka paljudes suurtes vabrikutes, kus töötab vähemalt 10x suurem arv inimesi ning võin väita sama. Muidugi olen tutvunud ka nö underground kohtadega, kus ‘vähe tolmusem’, aga halba kohtlemist ma kellegi suhtes täheldanud ei ole. Töölisi innustatakse, neid esile tõstes(seinal vastav tabel) ja jagades neile erinevaid preemiaid. Jah, palganumbrid on tagasihoidlikud ning kaugelt linna tööle tulnud noorukile ei pakutav elamisase ei ole kiita. Kui aga arvestada seda, et siinsetest luksuskorteritest, oleks kui 100 sommi eile sünnipäeva tähistanud, siis…siis….ei saagi paremat tahta. ei osatagi paremat tahta! Kurdetakse pigem nö anonüümsustunde pärast, mis suurlinna tulles, paratamatult kehtima hakkab. Naabritki ei tunta!
Siiski ei saa ma siin kalukindlalt väita, et kõikjal, ses suures riigis, asjad in regola, oleksid. Ma ei usugi seda! Küll aga võin rahule jääda siinsetes vabrikutes nähtuga. Olin end hulleimaks ette valmistatud…

Pikk jutt illustreeritult kokku:

Ruumis oli 23 kraadi sooja – perfetto!

Ei olnud palav. Toatemperatuur.

SKOVOUTINID!


ÕÕõõõhtust, kaunitarid! Mis võiks olla parem üliägedatest disainer-saabastest? Eks ikka üliägedad koopiad, väljakäidava hinnaga :) I’d say, I NALED IT today! Tõsiselt! Leida kohalikult turult korralikud(!) Louboutin’i Toundra’d ning Skovgaard’i sakilised…meeldiv üllatus! Alghind oli krõbe, siinset turgu arvestades, aga valgenahale toksitakse alati vähemalt kolmekordne hind, kui mitte rohkem. Kaubelda andis nendega niipalju, et sain Skovoutinid kätte ühe paari ees küsitud hinnaga. Not bad, kui arvestada tõsiasja, et müüjal konkurents puudus.
Lisasin Closet’i alla uusi asju, mida on millalgi võimalik ka mul seljas näha. Tegu siis kappi ostetud kraamiga 8)


Other side of town…


Magasin lõunani, logelesin. Sõin hommikust, logelesin. Käisin pesus, logelesin. Toast välja astusin paar tundi enne päikese loojumist :) Põhjus peitub pikaks veninud öös, laupäev ikkagi juu! Kus käisin? Uitasin ringi. Nägin linna vaesemat poolt. Selleks piisas vaid 500m nö vip-tsoonist välja astuda. Meelde tulid Mombasa koristamata tänavad. Pidev ninnatungiv hais, ajas jalad kiiremini liikuma. Detailselt uurin piltidelt, köhh! Viimane pilt on tehtud ühe kaubanduskeskuse sisehoovist – kontrastiks!

Tänane äutfit

Läksime!







Jusco

Õhus on tunda Hälluiini!


Long time no see, nehh? Viimased päevad on olnud väga töised. Sai külastatud erinevaid vabrikuid ja kaubeldud, kaubeldud ning veelkord kaubeldud. Not an easy task…vähemalt mitte KIIRE. Reedel väristasin aga jalgu – lubati ju siia viimase kahekümnendiku suurimat taifuuni, millel nimeks Megi. Torm pidi Shenzhen’i rüüstama jõudma, ööl vastu laupäeva. Linn tegi ettevalmistusi evakueerimisteks. Kolmekümneneljandale korrusele ma kindlasti jääda ei oleks saanud, seega tuli kohvrid pakkida, lootuses, et Megi endale siiski teise tee kaevab. Nii ta tegigi. Kõige kurvemalt laastas taifuun Filipiine, kus nõudis lisaks rüüsteretkele ka inimelusid.
SZ elab Halloween’i meeleolus, juba kuu aega ette organiseeritakse nö eel-pidusid, umbes nagu Eestis poeletilt Jõulušoksi leidmine :)
Mina neist ühelegi oma nina veel pistnud ei ole, küll aga sai eile end süngelt riietatud. Maskiks olid kommu-punased huuled ja küüned. Eks otsustage ise, kui õudne ma välja nägin :D Pilke ma püüdsin ning massi ei sulanud, kuna teel taksoni (500m), palus mitu inimest ‘koos fotot’.

Taifuun Megi teekond

ho hoo


iBook U5


Eilses postituses rääkisin plaanist endale hiinakeelseid fraase välja printida. Täna hommikul, puhanud peaga, mõtlesin, et miks mitte muretseda endale tõlkemasin. Sõitsin metrooga ühte elektroonikast tulvil linnajakku, kus külastasin Shenzhen’i üht tuntumat pilvelõhkujat – SEG Plaza’t. Ligi 300m kõrgune ning 70 korruseline hoone hõlmab endas kõikvõimaliku elektroonikapoolsega nö mikropoekesi. Lõputut tootevalikut aga, varjutavad kitsad ringiliikumisvõimalused ning suitsust paks õhk.
Pärast mitmetunnist seiklemist erinevate osakondade-müügibokside vahel, leidsingi oma personaalse assistendi, keda ma nii kaua olin taga otsinud :) Tegu on väikese ning targa aparaadiga, mis välimuselt meenutab iPod’i, kuid peale mp3/4 ning mängimise, saab sellega väga edukalt tõlkida, keeli õppida, sõnastikke lehitseda, teste teha, käsikirja harjutada(nt. hiina keele oma) ja palju-palju muud. Asusin uut nuti-tõlki ka kohe katsetama ning asjandus päästis ming nii mõnestki võimatust kas-valget-värvi-ka-saada-on olukorrast. Tubli-tubli! 8)

SEG Plaza